Siis, kui on igav

[Leilany Drawn]

Õhtu oli peagi kätte jõudmas ja väljas oli üpris jahe. Rand oli tühi ja vaikne. Leilany istus vaikselt kuskil tavaliselt kõige vähem rahvarohkes kohas, kuigi polnud ka väga karta, et rahvast nii hilja juurde tuleks. Tüdruk oli just mõni hetk tagasi randa jõudnud ja liivale istunud. Neid tõmbas peast patsikummi mis juukseid koos hoidis ja tõmbas selle ümber käe. Juuksed lahti oli palju mugavam. Vaikselt tõmbas Alylizabeth ka oma jakki hõlmad koomale tõmmates luku kinni, kuna õues oli siiski üpris jahe.

OT: Need kes tulema pidi.. Ma ei mäleta ju.. Halb mälu, eks.

[Joel Faviere]

OT: Ma tulen siis õpsiga ^^

Joel istus ranna kivil ja vaatas mõtlikult järve mis õrnalt lainetas ning hoidis käes oma märkmikku, kuhu ta laule kirjutab. Mõtteid polnud millest kirjutada. Kedagi oli vaja, kes temale inspiratsiooni annaks ja kellest kirjutada.

[Hazel Parker]

Hazel, kes oli põgenenud kodusest "hullumja'st" värske õhu kätte, jalutas nüüd mõõda randa. Kunini istus liivale maha ja võttis oma kingad jalast kuna need olid liiva täis. Ta jäigi sinna istuma ja oma mõtteid mõtlema.

[Joel Faviere]

Joel hakkas ringi vaatama ja märkas koreaalast. Temast ta hakkaski kirjutama. Ta ennustaski, et ta arvatavasti põgenes kuskilt ja tuli rahuliku ranna äärde, et probleemide eest põgeneda.

[Leilany Drawn]

Any ei lasknud end võõrastest häirida ja võttis peotäie liiva mille läbi sõrmede uuesti maha lasi libiseda. Hetke pärast tõmbas tüdruk jalad istumise alla ja hakkas vaikselt pisikest liiva-lossi ehitama.

[Joel Faviere]

Joel hakkas rütmi vaikselt ümisema ja noogutas ning mõtles mida edasi kirjutada.

[Hazel Parker]

Hazel istus seal tükk aega oma mõtetes, tema mõtteid segasid siis külmavärinad. "Oleks pidanud kodust jaki kaasa haarama," ütles Ella seal sellepeale sosinal.

[Joel Faviere]

Tüdruk andis Joel'ile uuesti mõtte ja ta naeratas selle peale ning kirjutas juurde.

[Hazel Parker]

Hazel vaatas veidikene ringi ja nägi veel peale enda siin alles nüüd inimesi. Ella pani kingad enda kõrvale liivale, enne hoidis ta neid näpu otsas. See järel hakkas ta enda ees olevast liivast midagi ehitama, ta ka ise ei teadnud mida ta ehitab.

[Joel Faviere]

Joel naeratas selle peale. Mõtted hakkavad tänu tüdrukule tulema.

[Hazel Parker]

Hazel aina ehitas seal, kunini tõusis püsti ja uuris oma tehtud ehitist siis. Ella ei saanud pihta, mis see oli üldsegi. Ta hakkas siis kõndima ümber selle ja proovis arusaada, mis asi see võiks olla. See ei olnud loss, ega mõni muu asi, mida Hazel teaks.

[Joel Faviere]

Joel naeratas veel laiemalt. See tüdruk tundus mehe jaoks huvitav ning Joel kirjutas tüdrukust laulu edasi.

[Hazel Parker]

Hazel istus maha ja naeratas seal omaette. See oli veider asi, mille ta oli teinud. Ta lõhkus selle ära ning üritas sinna ehitada kassi, kuna Ella'le ei meeldi lossid, mida tavaliselt ehitatakse.

[Joel Faviere]

Joel tõusis püsti ja jalutas natuke tüdrukule lähemale ning kirjutas edasi. Ta proovis nähtamatu olla.

[Hazel Parker]

Hazel ehitas seal siis seda kassi. Ta kuulis samme enda lähedal aga ei teinud sellest kohe üldse välja kuna oli ametis kassi ehitamisega.

[Leilany Drawn]

Lily tegeles vaikselt oma liivalossiga edasi seal võõrastest eemal, kuid jälgis silmanurgast ka nende tegevust. Tahtmatult pidi ta muigama, kuna talle vägagi tundus, et see mees kirjutas võõrast tüdrukust midagi ja hiilis tollele siis lähemale, ujub küljealla võimidagi. Aga eks tüdruku oma fantaasia mängis ka selles tema oletustes suurt rolli. Fantaasia oli hea..

[Hazel Parker]

Hazel ehitas oma kassi edasi ja vaatas siis tüdruku poole, kes ehitas ka kaugemal midagi. Kahe minuti pärast oli Hazeli kass valmis. Ta mõtles, sellest pilti teha, seega otsis ta oma teksade taskudest oma telefoni. "Ei no tore, seega ka kodus. Ilmselt oma toas laua peal," ütles Ella sellepeale kui ei leidnud teksade taskudest telefoni.

[Joel Faviere]

''Ilus kass.'' pidi Joel lõpuks mainima naeratades ja pani märkmikku kinni.

[Hazel Parker]

Hazel ehmus korraks sellepeale. "Em, tänan," ütles Hazel sellepeale vaid ja vaatas oma tehtud kassi.

[Joel Faviere]

''Te käite Fairmont'is?'' uuris Joel.

[Hazel Parker]

"Hm... käin küll," ütles Hazel ja vaatas siis alles nüüd mehe poole.

[Joel Faviere]

Joel noogutas naeratades ''Ma olen Joel Faviere, Fairmont'i muusikaõpetaja ja psühholoog.'' ulatas mees tüdrukule käe.

[Hazel Parker]

"Hazel Ella Parker, kes käib 10. klassis," ütles Hazel sellepale naeratades. Hazel hakkas oma kätt mehe poole ulatama aga siis sai aru, et see on endiselt liivane. Ella vaatas siis oma teiseskäe poole ja ka see oli liivane. Ta tegi ilusasti oma käed liivast puhtaks ja alles siis ulatas oma käe mehele.

[Joel Faviere]

Joel raputas tüdruku kätt ''Mis te siin hilja õhtul teete?'' kergitas õpetaja kulme.

[Hazel Parker]

Hazel raputas kätt vastu. "Em... tead niisma tahtsin hingata väheke värsket õhku ja kodus asub no nii öelda hullumaja, kust põgenesin" ütles Hazel sellepeale ja lisas veidi hiljem veel: "Ja teie?" Hazel tegi end teksad ka liivast puhtaks. Ta märkas siis õpetaja käes märkmiku.

[Sponsored content]